1977-02-17-07

Requested PDF will not display. Please use the direct link to file to launch your default PDF viewer.

Page 1
Page 1 [...]
Page 2
Page 2 [...]
Page 3
Page 3 [...]
Page 4
Page 4 [...]
Page 5
Page 5 [...]
Page 6
Page 6 [...]
Page 7
Page 7 [...]
Page 8
Page 8 [...]

Browse more items from Vaba Eestlane [newspaper]

Title: 1977-02-17-07

Full Text: Nr. 13 VABA EESTLANE neljapäeval, 17. veebruaril — Itiiirsday, i^ebnmry 17. l OT lk, f Nr. 13 lan 13MB )1 .3B6 |nu8 541 I nb ika panna nurgeti, It, või siis siksakina. li saab kergesti muü- Uiks: selleks kuuluvad käetoed. ,3ingo" on >a dekoratiivTÜdega. on 'kujundanud disai-l^^ iirelaid. tüma. Suur oli rõõm, kui sinna oli saabunud ka üik, keda ta varem )li aidanud ravida ja kes iMiddendorffi endise mat- - juhtimisel teda kolme >ima oli tulnud. Tahtes ?.gijat päästa, oli tänulik jätnud selja taha saja-verstalise matka. Riiulis ta nüüd, et käasla-iadnud samojeedide juur- Jeljandal päeval j kuid tü-imetormide tõttu pidid ^meeskonnad tagasi tõm- )lmekümnendal septemb-peedid jõudsid Midden-la telgi juurde ja 9. ds- (tsid nad Taimõriga lõp-lalaga, jõudes järgmise] loganida suitsutarre, kus fajäänud matkakaaslased. xnihgaid Middendorffi tä­id ta Taimõrimatkalt. avaldatud. väide, et val-larju temperatuurivahe on lürgeraatel laiuski^aadidel, Vei, leidis Middendorffi nnitamist Kuigi kraadi- [.-as —3r alla nulü, tüku-psepoolsed mäeküljed su-mni lõpu poole, kui ilmad alla nulli, oli päike Tai- [ksepaistehselt kaldalt ju-lume sulatanud. Metsi-fused paiskusid kohisedes alla ja järsku hiiffesge-isunud tavahsed ^jõekesed Išnud nelikümmend. kuni fmend jalga oma talvisest kandes jää ja kõik, :mis suutnud pidada, üles lamerre. (J&rgneb) pes^sfonärl cidstates . Soomepoiste Klubi juhatus koos peoõhtul olnud külalistega. Vasakult: P. Toomsalu, G. Buseh-mami. E.- Ruberg, K. Tori, .pastor O. Puhm; 'Marten Ja Ei i:'igane, ees.A. Tamm ja H. Oja. , Foto: Vaba Eestlane Möödunud laupäeval tähistasid Soomepoiste Klubi Ijükmed To­rontos oma kunagise rügemendi JR 200 33. aastapäeva peoõhtu­ga, millest nü ehdised relvavennad kui ka nende sõbrad rohke­arvuliselt osa võtsldr Eesti Maja suur saal oli pidulisist tulvil^ kes veetsid meeleoluka õhtu, mida rahvuslikud sõnavõtud soo­jaks muutsid. Külaliste hulgas oli Montrealist E . Ruberg abikasi^ säga ja Ameerika Ühendriikide E. V» Ü. L. eshnees G. Buscb-mann ja T. E . V. Ü. esimfees K. Tori abikaasaga. . õhtu algas Mubi esimehe E. teid aida,ta, sest Soomelgi. polnud Marieni lühikese a^^asõnaga ter-' kerge.** DVDKÄADID EH? B233) ADVOKAAT-NOTAR , Room 1912, RoyaB Trust Towcr, Toronto Dominion Ccntre Postiaadress: P.O. 326^ Toronto Ont (Bay & Kimg) M5K 1K7 Telefon; 8S9-n77 M-tundi telefoni valveteenistus „Mida teha vaba ajaga?**., oli teema,, mida Msitati Toronto Eesti Majas rahvarikkal kõnekoos-' oleku Eesti Liit Kanadas ja Toronto Eesti Seltsi „üle keskea** loengute sarjas möödunud neljapäe­val. Väga huvitava ettekanda sellel teemal esines Toronto ülikooli kehalise kasvatuse osakon­na juhataja prof. J. Baiüel, keda oma poolt laudkonnavestluse raamides täiendas Toronto Eesti Naisseltsi Juhatuse liige Malle Laansoo. Väärtusliku lisandi õhtule andsid abielupaar Piiidu ja Eva Mann, kes elavad pensionäridena Trentonis ja on osanud oma elu ilusate käsitööde meisterdami­sega nkastada ning kelledele elu ei öle kunagi igavaks muutunud. Laudkonnavestluse avas selle juhataja ELK eshnees R. K r m n . Prof. J- Daniel oma ettekanda-mainis, et tänase õhtu ülesandeiks ei ole käsitada, mida, teha üldi­selt vaba ajaga vaid mida teha vaba ajaga süs kui oleme nõnda­nimetatud pensioniikka jõudnud. Referent kriipsutas aÜla, ©t see aste elus ei tule 'kõigHe ühesilm­selt.. .• Meestele on t& märgatavani ja murrangulisem, kuna mehed lõpetavad oma regulaarse tööL käimise, naistele on §®e aga vä-hem märgatavam kuna naised Jätkavad oma koduseid üles­andeid ning neil ei ole sellist järsku üleminekut ühest ast. mest teise. . Prof. Daniel neautis, et mõned inimesed elavad selle: ülemineku üle ihna suuremate rasJvusteta, kuid teistele on see masendava^ks hingeliseks shokiks, mille tule­musena mõned mmituvad isegi reMüvselt elujõuetuiks. Võivad järgneda psühholoogilised ja vitades M a l i s i ja relvavend! ning vaadeldes mõne põhilise joonega soomepoiste liikumise olemust. Avasõna järgi lauldi soomepoiste -hümniks 'kujimenud ,,Teid me tervitame... *' ' - • . V. Tervituste osas loeti ette Ees­ti Vabariigi aupeakonsul I. Heinsoo kirjalik tervitus, kuna tal polnud ärasõidu tõttu või­malik koosviibimisele tulla. Teiseks tervitas E. V. ü. L. ja T. E. y . ü. esimees K. Tori, soo­vides üritusele parimat kordami­nekut ja kriipsutas .eriti alla, et soomepoisid' on suutnud piisida ühise perena oma väeosa raames. Kolmandaks tervitajaiks oli E. Ruberg Montrealist, kes tõi ter­vitusi sealse M. E . V. tT. ja soo- Lõpuks puudutas .ta eestlaste edu väljaspool kodimiaad. Eest­lased on õpetanud oma noored isamaalasteks ja on. suutnud si­sendada noontele, st esüsade m a a eest on alati tulnud võidelda ja et uued sugupõlved on jälle ko­hustatud seile eest võitlema.- ,,õpetage nejle isamaailist vaimu, mis viib neid feord tagasi teie sün^ nimaale," lõpetas ta. Kavalises osas laulik uus noorte ansambel ,,Säde", kuhu kuuluvad Kristina Meipoom, /Merike Too­mes ja Andres Tamm kuus laulu. Esimeselcs ,,Liblilvas", teiseks grupi omaloomingulise pala ,JCa^ jakas", järgnesid ,^annikesi", Hõbedane ikuu", teine omaloo- A D O PÄRKB LLi. • HETHERINGTON, FALLIS & ' PARK Advokaadid-notarid •{65 Bay St., Süite 401. EM.-3-4451 Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425 füüsilised häired kas ettefeujutar tud või tegeltal iloiju^^ Kuid — kinnitas referent — aktiivsest tööst erru lilemineku faasi ja SL l e le järgnevat eluastet saab hclbustada ja isegi üheks huvita­vaiks j a positiivseiks -eluperioodiks muuta. Teatud uurimistööd tJIheiidriiM-dv > ikinnitavad,, et pärast pemsio-ni, e aninekut oleneb endaga rahul-olek neljast elemendist — esiteks: tegevus ja selle omapära; (teiseks: majanduslilt olukord; kohnan-daks: tervis, mis sageli osutub kõige tähtsamalcs teguriks ja nel­jandaks: ümbritsevad inimesed minguiine paila. Tuult ei olnud" mepoiste poolt. Oma hoogsas sõ- ja „öö pime". Viimane sai n i i suu-navõtus ita ütles, et meife võitlus pole veeliõppenud, me võime se­da teha kaks 'korda paremini. \ Veldr hüjem tõi Soome relva^ vendade tervituse Veikko Nou-siainen, kes oma sügavalt isamaa­lises kõnes vaatles iseennast 1939. aastal noore sooiniasena, kes armastas kõigest südamest oma isamaad. Puudutades eest­lasi, ütles ta: „Teil oli üÜcs nõrk külg — liiga, väike arv. Meid oli natul^e rohkem, meH oli vanane­nud relvi, me suutsime Talvesõ­jas 105 päeva vastu panna. See oli raske aeg, aga see oli ilusaim aeg, mis kunagi soome re kütuse osaliseks, et see korda­misele tüli. Igale noorele lauljale anti itänutäheks roose. Uus grupp on alles oma esimesi samnte eesti avalikkuses astu­mas, aga see jättis väga meel­diva mulje meie noorte laiüu-viljelusest ja jättis lootuse, et „sädemest" suur tuli võiks are- Bieda. ; Teisena esines Vello Salo oma „ühemeheooperiga", esitades vai-muikä soomepoiste loo selle roh­kete etappidega ja pani rahvagi! vahetevahel 'kaasa laulma. Hu- 1 SOOSAAR, i^rtered Acconntaat 725 Don Mills Rd. Süite m DoEj Mills, Ontario 483-6308, 429-4944 Võib olla Teie ei ole veel saanud ' "või tagastanud , EESTI KUNSTIDE KESKUSE; Eesti kunstipärandi registreerimi­se lehte, siis palume seda küsida a tagastada: EKK, 86 Ellis Park Ed Toronto, Ont. M6S 2V5 Tel. 766-0203 svases eflus s. t. ölukaastoe, perekoittvailikmed, sõbrad ja tut­tavad. Need tegurid võivad mõjutada rahulolu ja elu täiusliltkust nii positiivselt kui ka negatiivselt ja neid võib vaadelda kui dü naamilist tervikut. Kõneleja kkmitas, et ftal ei ole võimalik ühe referaadi jooksul kõiki neid tegureid käsitada ning ta vaatleb ainult aktiviteeti või tegevust. Ta väitis, et tegevuse iseloom pärast pensionile mine- j kut peab olema virgutav ning sellega organismile vaimselt või füüsiliselt kasiüjk. Lisaiks sellele peab see olema elevust j a huvi-a © Stoldiolmis tegutsev sihtasu-moorikus ja leidlikkus vestestii-1 tus „ülilsabi" tähistas. 20- aasta-lis, mida ta ise laulis jia kitarril päeva kuldsüdämete balliga, mil» rahval olnud, sest siis kogu soo- saatis, võeti suure kaasaelamise-' lele kogunes 700 külalist. BaHil me rahva hulgas valitses üks­meel." \. Ta kirjeldas pärast Talvesõda valitsenud ebakindlat, olukorda, mil- keegi ei t)eadnud, mü punane hiiglane uuesti kallale võib tulla. ga vastu. esines k a _„Kassari". Balli avajaks Viimase kavalise osana soome- j oli Ühisabi abiesimees dr. Endel poiste oma kvartett, kuhu kuulu- j Rumma. Juubeli puhul jagas vad U. Marjikin, E . Marten, E. j tJhisabi stipendiume. Need said Rämmeld j a R . Viinamäe, laulsid Paul Kanarbik j a Kuldar Parik kaks sõjaaegset soomekeelset • E. Meeskoorist, • Naiäkoori diri- ..VõiboHa olime 1941. a. asjatult' laulu, esimeseks „Me tuiimme ka- gent Toomas Tuulseja (koori liige uhked ja lootsime Saltsa abile; pakasta" (Tulime kõrtsist) ja Gordula Krooni, „Kassari" rüh-äliistades uuesti võitlust. Aga „IsO-^Iita". SUs järgnes selitskond-'mast Mart Aaspere ja Toomas 1944. aasta suvel hakati uuesti tu- l ik itegevus tavakohase loterügä Voogand ja vokaalgrupis Siim levikule mõtlema j a see ej paist- ja tantsuga B. Rühno orkestri _ Brobergja Linda Peets. nud enam ilusana. Olime võitle- saatel. j aina üksi jäänud, sest Saiksal o l i rohkem tegemist iseendaga kui teisi abistada. Tuli leida.võimalu­si rahuks." Vaadates sõj apäevi . ütles ta: ,*Te eestlased tulite ja .aitasite meid. Olgu tuhandeid tänusid teile, kes ise olite 'kaotanud isa­maa, poHud j a kodud ja tulite . o m a soome vendadele appi. See oli plitline abi soomlastele. K u i Syväril algas taganemine ja iga­üks mõistis, et ainult võitlus võis aidata, 3. siis sel raske! ajal oli lootust andev ja julgustav teadmine, et eestlased, kel polnud enam isa­maad ega kodu, vaid ainult ter­ve keha ja võitlusvaim, tulid meile appi, tõid end Soome va­baduse altarile. Ka pärast sõda ei saanud Soome Möödunud nädalalõpul peetud Soomepoiste Klubi JR 200 rüge­mendi 33. aastapäevapeol esines soömepoistest moodustatud kvartett, kuhu kuulusid (vasakult) R. Viinamäe, E. Martem, E. Rämmeld ja 10. Mankin, kes laule akordionu saatis, :\ Foto-Vaba Eesltoe-- äratav, köitev, loov, uudne meelelahutuslik. • Teisest küljest tuleb vältida sellist tegevust, mis mõjub nega^ tiivselt. Siia rubriiki ^ kuuluvad sellised tegurid nagu väsitavad ja lootusetud algatused, tüütavad ja piiratud üritused, mis kuhugi välja ei vii. Siit jõuame järelduse­le, et vabaja kasutamine võib olla väga rahuldav kui tegevus on va^ litud: selilselt, et see vastab isiku huvidele, talentidele j a potensi-aalile ning annab sellejuures isi­kule rahuldust, tunnustust j a saa-vutusrõõmu. Sellega seoses võiks märkida, et olenevalt isiku oma­dustest Võivad talle huvi ja rahul­dust pakkuda sellised tegevusalad hagu kunst, muusika, laul, käsi­töö, sport, aiatöö, keraamika, kir­jutamine, • taots, luuletamine, seltskondlik ja .ühiskondlik tege­vus, reisimine, ehitamine, deko­reerimine, õmblemine, (kudumine j mailemäng, kaardimäng j a paljud teised !tegevusalad. Soovitav on oma- tegevuses luua teatud tasakaal ja kujum-dada mitmekesine valik. Prof. J . Daniel 'kriipsutas enti alla, et pärast pensionile .mineikut tuleb eriti^ hodlitseda korraliku toitlustamise ja normaalsete ter-vishoidlil^ e eluvüside kõrval füü­silise tegevuse eest, et alal hoiiia organismi eiuvõimet j a vitaalsust. Seda võib saavutada korrapärase, järjekindla ja teatud füüsilise töö, teatud harjutuste, tantsu, spordi ja isegi dcüllaldase jaiuta-mise iiäol. Kõneleja andis ülevaateid uuri­mustest, mis kinnitavad, et füü­siliselt aktiivsed inimesed on pal- -küi Prof. Jüri Daniel füüsiliselt passiivsed isikud. Ini^ mene on nagu masin —• ütles re­ferent — mis mitteikasuitamiseil funtktsionaalselt ja strulktuurili-selt degenereerub. Ta töi fca näi­teid südamehaigete raviimise koh­ta Toronto rehabžlitatsiooni kes-ktises, kiis feontroillitud j a jäiik-järgult suureneva füüsilise tege­vusega, on haigete tervis taasta-tud. Referent aga hoiatas, et need, kes seni füüsilise tegevuse suhtes oh olnud passiivsed, pealksid ole­ma elustiili muutumisel ettevaat­likud ning peaksid £üüsüisale te­gevusele üle minema süstemaati-liseüit ja samm-sammuit. . Lõputes kirjeldas referent oma tutvuskonnast inimesi, kes on suutnud pärast erru mjiieikut säi­litada oma füüsilise ja vaämse potenslaali, leides endile huvita­vaid tegevusalasid, mis täidavad ja rikiastavad nende ehi. Ta mainis, et inimese elu |a vi­taalsus pärast keskiga olenevad tema hoiakust ning suhtumisest ellu. Kui inimene pooldab aMiivset, huvirohköt j a täiusltkiku elu, siis jääb ta (ka ise vitaalseks. Vaba aeg annab meile võimaluse kõike seda teha ja proovida, nüHest meie varem oleme miistainüd, Ikuid - mida meie tedia ei ole suut­nud. Prof. Daniel leidis, et väga suure osa pensiceiea aastate ajast võib täita ika õppimine, ku­na õppida võib igas eas. Kokiku-võttes ikmnitas ta, et meie nõnda­nimetatud „sügise- ja talveaas-tad" oüeinevad timdest kui vanana meie endid tunneme ja see tund­mine oleneb sellest kuidas vaba aja (kasutamine meid kui .üksik­isikuid ftöiendab ja rahuldab. Malle Laahsoo oma ettekan­des ütles, et viimasel ajal on hakatud tõsiselt uurima vana-nemisprotsessa ja sellega seoses olevaid probleeme. Teadlased pn jõudnud enamvä­hem ühele arvamisele, et inimor-ganism vajab käigus hoidmiseks liikumist j a tegevust j nir^g seda nutte ainult füüsilises' vaid ka vaimses mõttes. Inimene, kes on jõudnud pensioniikka oma lem-r mlkharrastustega, kes tunneb, ©fc teda vajatatese. kes on huvi tund­nud teaduste ja kunstialade vas­tu, kes on suutnud sammu pidar. da kiiresti muutuva ajaga j a ©lu-näheitega —- see inimene püsib kaua noor ja tervise juures. Korrapärane toitlustamine, füüsilised harjutused, vaheldus j a närvilisest pingest hoidumine aitavad tervist säilitada nendeks aastateks, mida meditsiinilised teadused ja teõrge elustandard meie elueale on ijsanud. ~ Meie elame rikkal m nnng võimalusi tulusaks Ja otstarbe­kaks vaba aja veetmiseks lei­dub siin külluses. Siin tuleb esmajoones arvestada paljusid õhtukursusi, mis toimu­vad lüiikoolide juures ja. linna harid][]sosakonna juhtimisel. Eestlased on nendest kursustest - osa võtnud väga heade ja-süiner. paistvate tulemüiätega. Kuid >ka meie oma ühisikond oma fpaljude organisatsioonidega pakub oma liikmeikonnale suurepäraseid või^ maiusi itegutsemiseks ja erihuvide harra^tamiseiks* Kuuluvus meie endi organisaitsloonidessie shoiab meid ühenduses meie endi rahvu­se- ja saatiiskaaslostega ning ani nab meile rahuldustunde tehtud tööst j a saavutustest. Lõpuks võttis sõna maale Tren-toni lähedale elama asunud pen­sionär Priidu Mann, kes o l i koos­olekule (kutsutud koos abikaasaga j a tootnud kaasa terve rea ilusaid käsitöid. P. Mann; oma hipnorist- Ukus ja elavas sõnavõtus kirjel­das oma tegevust pensionärina ja kinnitas, et tOTial pole kiinagi igav ja tal on alati ajast puudui ning tema abikaasa Eve kinni­tas, et nüüd võib ta elada nagu tahab ning teha seda, mida ta tahab. : Referente tänas R. Kreem ning koosolekust osavõtjad koondusid pärast koosöleiku lõppu abielU-par Manni ikäsitööde ümber, et neid imetleda ja täiendavaid sele­tusi küsida. 17. veebruaril pühitseb tuntud endine Tartu ärimees Karl Möl-ler Royal Beachis oma 80. a. juu-beiipäevä. Juubilar sündis 17. veebruaril 1897. a. Tartumaa Laius-Täht^ vere vallas Oakatku.külas vaba-diku 5-nda lapsona. KäiS' kohali­kus valla ja Sadala küla küiel-konnatkoõlis. 9-aastasena valitseja^ juubilar ilma isata. Mobiliseeriti Esimese maailmasõja ajal tsaari armeesse. Venemaalt pääses ta­gasi kodumaale alles 1921. a. op-teerumise teel. Essitisse tagasi jõudmisel hak­kab juubilar oma töökuse ja eda-sipiiüdlusega ,42Õrguste" pool© riihkima Ikuni sai iseseisva suur-kaupliise omanikuks. Juubilari kauplus asus Tartus Võru ja i|Castani tänavate nurgal, mille sildil s ^ i s ^,Talurahva ja ehitusmaterjalide kauplus".. Möl-leri äri tunti nii Tartus kui ka Tartumaal. Selle suuräri lividee^ risid idast sisse itunginud okupan­did. Põgenemisteekond 1944. a. sü­gisel tõi juubilari koos .perekon­naga Rootsi ja 'sealit edasi 1949. a. Kanadasse, asukohaga Toronto. S i ^ asudes alustas juubilar oma elu—- nagii paljud teised saatus- 4. veebr, andis Kanada posti-valitsus välja uue 25-cendiše postmargi, millega küninganha Elizabsthi ameti hõbejuubelit. Postmargil on kuninganna Elizabeth täis-värvides milline fotogravüür öh tehtud briti, fotograafi Peter Gm-geoni foto järgi. Uus postmark, mille suurus on 30 x 36 mm trü­kiti Torontos Ashton-Potteri Ltd. ftrükikojas tiraiazhiga 12 milj. Uus postmark on mõeldud välis­maadele minevate kirj?>de põhi-normi vaijaduseks, mis tõusis 1. jaan. seniselt 20 cendilt 25^ie een­dile. • mugava kodu, 'kus nüüd v^õsih koos oma elaikaaslasega puhke-kaaslased — labidamehena. Oma töökuse ja edasipüüdlikkusega jõudis ta korterimajade fcuks.^ üle 10-ne aasta tagasi ehitas Royal Beadil nägusa ja Püüdes lõpuks juubilari iseOtoo-mustada inimesena, võiks peale t a suure tööiimu ja kohusetund­likkuse esiletõstmist mainida, et ta on olnud älaiti hinnatud kaas­laste j a sõprade ringis ning on oma sümpaatsüse j a tagasüioid-llkkusega võitnud paljude sõpru­se j a lugupidamise Kahtlemata liituvad ihiinu,õnne­soovidega kõik juubilaii sõbrad ja tuttaivad ligidalt j a kaugelt ja ka need, kes ei 'saa tulla lüle Läa-i nemeore ja Atlandi ookeani siia» • at juubilari isjMikiilt õnnitleda ta suurel juubelžpaeval.

Cite this item

APA style

(n.d.). 1977-02-17-07. Retrieved from http://www.multiculturalcanada.ca/node/687483

MLA style

"1977-02-17-07." Multicultural Canada. N.p. n.d. Web. 21 December, 2014.

Chicago/Turabian style

"1977-02-17-07." Multicultural Canada. n.d. http://www.multiculturalcanada.ca/node/687483