1977-03-01-06

Requested PDF will not display. Please use the direct link to file to launch your default PDF viewer.

Page 1
Page 1 [...]
Page 2
Page 2 [...]
Page 3
Page 3 [...]
Page 4
Page 4 [...]
Page 5
Page 5 [...]
Page 6
Page 6 [...]
Page 7
Page 7 [...]
Page 8
Page 8 [...]

Browse more items from Vaba Eestlane [newspaper]

Title: 1977-03-01-06

Full Text: .6 ' VABA SEŠTLAOT teisipäeval, i mäPfesS 1977 — TuesOay, J i l a ^ 1, 1977 Nr. 1® miiiiiuiiiiiHHiii»" -^4 ^ - " - - , - . . V . - t > « f Kunstnik E. Ruberg on tuntud ka aktiivse noortejuhina. F«M kunstiük kelle kaks tegevusala, põlvpükstes noortejuhi ja akva­rellide looja kutsumuse on õnnestunult koMcu võtnud M®ntim-lis elav eesti karikaturist Henn Arvo, Mõni aasta tagasi valiti Mont­realis asuv eesti kunstnik ja noor-jtejjiht Endel Ruberg Kanada eest­laste kultuurilaureaadiks. Möödu­nud aastal II ülemaailmsete Eesti Päevade ajal toimunud kunstinäi­tusel valiti" ameeriklasist zhürii poolt akvarellide ala parimaks te­ma küimuitustehniline akvarell To­ronto ja Montreali eestlaste kodu­des leidub väga palju tema hahk-tõid, loomingut nahal ja akvareile. Järjekordselt avatakse tema uus näitus 12. märtsil Peetri kiriku saalides kus korraldajaks on T.E. Naisselts. E. Rubergi kunstiõpingud alga­sid Soomes, mis kodumaa kõrval ongi üheks ta inspiratsiooni lätteks koos Lättemäega Montreali juures. Tema kunstnilniisikus on shamaan- |ikku looduslähedust ja Looja tun­netust koos itugeva moraalse tõeks­pidamisega. Just sellisele isilcule ongi sobivaim ta leiutatud külmu-tustehnika, kus looduslikkus pole teguriks mitte üksi teemades, vadd ka värvidele lõpliku ilme andmi­ses, kus jääkristallid annavad ta töödele imetletava filigraanõmuse. E. Ruberg on seni 18 ühemehe-riäitust pidanud, lisaks osavõtt pal­judest grupinädtusist. Eesoleval näitusel esitab ta .40 akvarelli, 18 vooiitud ja kortsutatud tehnikas tehtud nahatööd. Nende hulgas on uusi katsetusi külmutustehnikas, kus külmutatud klaaside vahel an­takse tööle vastav muster. Mõned tööd, nagu „Jääaegsed rändurid", ,,500 aastat peale Kristust", abst­raktsed „oitseng", ,,Härmatis"; „Männik" on nimetamisfvä^ärsed näited ta eelolevast näitusest, mis' jääb avatuks kolmel päeval. Samal ajal kui N. Ludus valit­seb puudus toiduainetest, toimub teravilja transiport raudteel se­davõrd lohakalt, et vili variseb vagunitest välja. Vastavalt „Prav-da" teatBle Ponsast, mus ön N. •Ludu teravilja transpordi sõhn-punktiks, kogusid 30 raudteelast nim. ja:amas ikolme -tunni jooksul kaheksa kotti nisu j a otra, mis oli jooksnud välja vagunitest. Kui viljarong jaamast väljus, ^korjasid raudteelased veel neli kotti vüja ra,udteelünilt. Vaguni- 'teinspeMor Panteievi seletusel polnud ta oma 30 teanistusaja jooksul kogenud veel sellist tera-vilja. kadu transpordÜ. M. Vene tahab UŠÜ^ N. Vene on avaldanud soovi osta USA uut it^levisioonifihni „Roots", mis 'kujutab Ameerika neegrite saatust paarisaja aasta kestel, ala­tes sellest, kui „neegrivürstid'' Aafrikas oma suguvendi müüsid Ameerikasse orjadeks. Mitmesee-rialise fihni hilisemates osades näidati neegrite eluraskusi orjuses Ameerikas. Ajakiri „US. News & World Re-port" ütleb, et N. Vene tahab fil­mi ilmselt selleks, et näidata oma vähemusrahvustele, kuidas Amee­rikas minoriteete on rõhutud ja rõhutakse. KOOSTANUD ANTS'VOMM. 20. Põikread: 4. Kõtomine, 7. Leht­puu, 9. Alustab, 11. Vaestemaja, 12. Kuju Vanas Testamendis, 13. Jõgi Saksamaal, 14. Lüklusõnne-tus, 16. Linn Eestis, 17. . . . kaudu tuleb valgus tuppa, 18. tJksikette-kanne, 20. Rasvane liha, 23. Endine eesti ajakiri, 26. Keskaegne sõja­mees, 29. Saunamõnu, 30. Juhtimis-seadeldis, 3L Rx)oma keiser 1. sa­jandil, 32. . . . nuhtlus raskeim karistus, 33. Eõngassaar, 34. Ta- ® Roland Enno AmoIIns läpetas Kanadas^ Kingstonis, asuva Queen's ülikooli (milles on üle 10.000 üliõpilase) arstiteaduskon­na viimase kursuse (7 aasta), üli­õpilane on käesoleval akadeemi­lisel semestril Cambridges. Poole ajast töötas t a praktikandina ühe Icohallku arsti->paneeli juures ja praegu töötab ta kuulsas Adden-brooke'i haiglas, erialana sise-haigused. Tema isa on läti rah-vusest, ema on aga vimlanej kes töötas kodumaal ja SaksamaaL Meerbeoki laagris õpetajana. Ta On ühitlasi (ka õppejõuks Härnil-toni Eesti Täienduskoolis ja Las­te Suvekodus. Roland Amolins valdab eesti keelt täielikult nii sõnas k u i ka kirjas, sest nü tema kui k a tema vend Hillar, kes on majandusteadlane, on lõpetanud kohapeal E. Täienduskooli. Olles kohapeal innukaks seltskonna te-gedaseks, on' ta niuuseas ka hea ujuja. Akadeemiliselt kuulub ta Korp! Fr: Esticasse! Püstread: 1. Eesti helüooja, 2. nutaim, 3. Töörüst, 4. Planeet, 5. Saar Vähehaeres, 6., Vene diplo­maat, 8. Pikk rohi, 10. Linn Saksa­maal, 13. Metsloom, 14. La-minoor, 15. Naisenimi, 19; Munaroog, 21. Kütteaine, 22. Kühm seljas, 24. . . . plaan — lennuk, 25. Endine komb-vekiväbrik Tallinnas, 27. Pehme, 28. Teistest erinev, 31. Kaaluühilc. RIvSTSÕNA NR. •922 LAHENBÜS Põikread: 1. Muusakant, 7. Ahv, 9. Irduma, 10. Igal, 11. Emo, 12.^ Aimama, 13. Franeo, 15. Rind, 16, Lõh-mre, 19. Komandör, 21. Erie, 23. Juhend, 24. Daiton, 27. Rihm, 28. Ives, 30. Laguim, 3L Liu, 32. Kaval Ants. Püstread: 1. Mai, 2. Ungari, 3. Silend, 4. Kreoolid, 5. Nina, 6. Troi­ka, 7, Aula, 8. Vanamehed, 13. Frd-kadeli, 14. Anum, 17.. Harjumaa, 18. Eke, 20. Nooruk, 21. Ehtima, 22. Iiisekt, 25. Lugu, 26. Nina, 29. Ses; Seoses hiljutise skaudiiiäitusega Montrealis, leidis see sündmus ka kohalikus televisioonisaates mär­kimist. Seal näidati Toomas Alto­saare laserpüssiga ja skäudiliiliaile joonistatud skaudiseadusi, et skaut ei suitseta, skaut on Žarske ja ta teeb oma parima õppimisel. Nende seaduste esile toomine leidis tun­nustust ka näituse külastajate hul­gas, kus mõnigi kõrge skaudijuht oma sigareti häbelikult eemaldas; Dr. Hartwig leiab, et oleks lügä väsitav kirjeldada kõiki matkürite läbielatud raskusi ja mainib ai­nult, et peale 57 päevalist retke olid nad tagasi Nishne-Kolõmskis. Sellised kannatused ja surma­ohud oleks olnud Wrangelile kül­laltki suureks vabanduseks edaspi­dise tegevuse lõpetamiseks, kuid lootuses uut maat leida, korraldas ta veel ühe ekspeditsiooni. Seekord otsustas ta uurimisega alustada idapoolsemast punktist. OU aasta 1823. Jõudnud rannikule olid takis­tused veelgi suuremad. Ilmad olid tormised, jää õhuke ja pragune­nud. Vahest jää vajus kelkude ras­kuse aU ja sõit olenes, koerte tä-helpanelikkusest ja tarkusest. Koe­rad, olles hädaohust teadiikad, ve­dasid kelke nii küriesti kui jõudsid, kuni kindlama jalgealuseni. Lõ-pulis, umbes kuuekümne miili kau­gustel rannast, jõudsid nad tohutu­suure lõheni, mis nü ühele kui tei­sele poole vaadates ei läinud lõp­pevat Wrangel ronis kõrgeima jäämäe otsa, kui ees laius vaid Põhja-Jää-meri, kus jäämäed põrkusid müri­nal üksteise vastu. Nn kadus Wrangeli vümane lootus uut maad leida, müle olemasollu ta süski us­kus. Raske.oli pärast kolmeaastast püüdlust sellest sihist taganeda, kuid Wrangelü ei jäänud muud üle, kui tagasi tõmbuda. Tagasitee ei olnud aga enam en­dine. Tõusis suur torm ja nende jalgealune kõikus ähvardavalt^ Nad hakkasid kindlama jää poole tormama, kuhu ka Õnnelikult vii­mast välja pannes jõuti Nn jõudis kätte ta Nishne-Ko-lõmskist lahkumise päev. 10. jaa­nuaril 1824 jõudis Wrangel Jakuts­kisse ja mõni kuu hiljem Peter-burgi. Arvestades ta labielamuste raslaistega kuulub Wrangel kahtle­mata põhjanabamaade uurijate esirinda. TUiMGUUSro . Kuigi tunguusid ja mandzhud on samast kännust, on nende saatused kulgenud kaugelt eriradu. Samal ajal, kiü mandzhud vallutasid to­hutusuure Hüna Keisrirügi, sattu­sid tunguusid tugevamate venelas­te ikke alla/ Aastal 1640 kohtusid kasakad esmakordselt tunguuside­ga Ja 1644 a. esimene mandzhu keiser astus Hiina troonüe. Sama rass pääses iibest küljest müjoni-te vaütsejaks, kuid teisest küljest langes väheste seiklejate roaks. Sama näeme ka nende vaimset arengut jälgides. Kui mandzhud olid varem tavaline Siberi ränd­rahvas, nagu nende põhjapoolse­mad sugulased, oskamata kirjuta­da või lugeda, kuid hiljem oli neil jubH rikas kirjandus ja nende keelt kõneldi Pekingi kohtus. Tunguusid, allaheidetud ja vaeseks tehtäü, on aga ikka peaaegu sama harimatud kui sel ajal, mil nad kohtasid esi­mesi kasakaid. Peale mõne täku ja veisekarja, oli põhjapõder tsaari ajal nende peamine koduloom^ Vene tsaari va­litsus püüdis neist kalureid teha, toetades neid varustusega jne. kuid vähesed neist oUd ilma toore sur­veta nõus oma nomaadilikest elu­kommetest loobuma, ja vabadu­sest. Tunguuside hoolimatu iseloom eraldab neid silmapilkselt teistest Siberi rahvastest, nagu nukrameel-ne sämojeed, kphmakas ostjakk või kinnine jakuut. Tunguus on-en­nem õel ja kuritahtlik, küi midagi muud. Ta eneseuhkus peegeldub oma põhjapõdrarafcmete hekneste-ga kaunistamises ja ta pisikesest tatarimütsist iteravaotsaliste jala­nõudeni. Jahi või matka ajaks pa­neb ta küll lihtsamad, suured häs-tirasvatatud, veekindlad saapad ehk sari'd jäiga, mis hoiavad ta jalad soodes ja rabamülgastes käies kuivad. Ta jahivarustus on äärmiselt - lihtne: väike kirves, po^t; nahkkott mõne kuivatatud kab.ga, koer, lühike ptiss jä ling, see on kõik, mis ta metsa minnes kaasa võtab. Opaa pikkade kitsaste suuskadega (dr. Hartwig räägib -lu-mckingadest, kuid usun, et lume-kingäd on peamiselt ameerika in­diaanlaste talvine Hiklemisva-herid. A.V.) lendab ta üle säravate lumeväljade ja kaitseb oma sümi nagu jakuutki, musta hobuse jõh­videst tehtud võrguga. Ta ei karda üksi karu tapma miniiä ja tavali­selt tuleb tagasi võitjana. Ränd-tunguusil oli endisel ajal vaja kaa­saskantavat kodu ja selleks oli tal nahast telk või suurtest pamduva-test puukoortest seinad, millised ta kergesti kinni ja -lahti sai rullida. Toidu suhtes pole ta; nõudlik ega valiv. ; Vi?hesed tunguusidest lasid endid ristida ja enamuses olid nad Sha-maani usku. K a ei_ matnud nad oma surnuid^ vaid riietasid nad pidurildeisse ja riputasid suure kirstuga kahe puu vahele. Jahitar-bed aga maeti kirstu alla mulda. Matmine toimus ihna tseremoo­niata, väljaarvatud, kui Shamaan juhtub läheduses olema. Siis phver-datati põhjapõder j kelle liha omaksed süš pidulikult sõid. Nagu samojeedide ja ostjakkide juures, nii ka nende juures oli naine turu­kaup, isa andis tütre kahekümne kuni saja põhjapõdra eest väime­hele, või kui peigmees oli vaene, siis pidi ta kaua oma äia teenima, et tütart saada. GEORGE WILLIAM STELLER saadeti ita valitsuse poolt Kamt-shatkaloodusevarašid uurima. 1/41. a. saatis ta Beringit selle teisel uurimisretkel, mü mõõdeti Ameerika ja Kamtshatka vaheline kaugus õieti ära ja uuriti niand-rite põhjapoolsemat rannajoont. Võib juba ette kujutada SteUeri rõõmu j kui ta astus laeva pardale, millist juhtis kuulus maadeuurija Bering isiklikult. Beringi laev ja säatelaev tõmbasid purjed 4. juunil 1741 ja purjetasid merele Avatsha lahest. Ekspeditsiooni ettevahnistused olid kestnud kümme aastat ja tõid viletsust ja laostust paljudele Si­beri suguharudele, kuna kõik, mis ehituseks oli vaja, toodi sunnitöö korras mandri keskelt üle mägede ja jõgede, läbi paksude metsade ja jäljetute kõnnumaade. Matka algu­ses paistis, nagu oleks sunnitöölis­te vaim neid saatnud. Palju aega OÜ raisatudj laevad oleks pidanud juba kuu aja eest olema sõiduval-mis ja Bering, haige mehena, vii­bis rohkem aega kabiinis ja ei ol­nud üldse sobiv mees seBe ekspe-ditsioorii läbivnmisel. ' Paaripäevase meresõidu järgi paks udu eraldas purjekad igave­seks. Kuna Bermgi laev hoidis kur- George William Steller, möödu-|si liiga lõunasse, jäi Aleuutide saa­nud sajandi üks nimekamaid loo-duseuurijaid dr. Hartwig'i andme­te järgi/oli sündinud aastaM709. Pärast Wittenbergi ja Halle ülikoo­lide lõpetamist, otsustas ta Vene­maale siirduda, kus tsaar Peeter Suure ajast peale saksa ümber-asujaid ja seiklejaid hästi vastu võeil Olles vastu võetud Vene sõ­javäes lõikusarstiks saavutas ta Peterbui-gis suure tunnustuse ja võeti mõne aasta pärast Vene Tea-restik avastamata jä maad nähti esmakordselt alles nelja nädala pärast Beringi lahe läheduses. Steüeri tungivate palvete peale võttis laeva kapten ühel päeval suuna põhja poole. 15. juulil paist­sid lõppeks ometi Ameerika kõr­ged mäed ja^9. juulil 1741 ankur-das purjekas Kaiak'i saare juures. Järgmisel päeval läks meeskoh( paadiga niaale värsket vett tooma ja Stelleril õnnestus ennast kaasa ühest kestast, püüdis ^ta Võõrast randa uurida piiratud aja jooksul niipalju kui võimalik, Süundudfö otse sisemaa poole. Nad jõudsid oihe õõnsa puuibüvenijte^ pärismaalane alles mõne tunni eest endale toitu oli valmistanud, mnakoldekivid^ölid alles soojad Samuti leidis Steller paar p q^ söödavate taimedega ja puust tule­masina, nagu neid k a Kamtshafcka elanikud kasutasid. Jälle välgatas alle mõttesse, et sünsed elanikud a Kamtshätka elanikud ön sama ahvas ja et neid võib elada veelgi vahepealsel alaij nende poolt alles avastamata põhjaosas. Sest oma primitüvselt ehitatud paatidega ei pääseks nad otse üle Vaikse ookea­ni. • Jätkates teed jõudis Steller jalg-rajale, m i s vüs paksu j a pimedas­se metsa.-' Enne nietsa sisenemist keelas ta kasakal omavolilise relvatarvita-mise. Kasakas oli hambuni relvas­tatud, püssi, noa ja sõjakirvega Stellerü OÜ ainult jakuudi pistoda, millega ka kavatses peamiselt vaid taimi ja kiv^ üürimiseks kaasa võtta.-'' • —^v" Pooleümniüse käünise järgi märkasid nad üht rohuga Idnnikae-tud ja ülepuistatud paika. Kärmes, ti kõrvaldasid nad rohu ja nad nä­gid liht katusit või luuki. Suured tohulahmakad olid asetatud palki­de peale ja kivid omakorda nende peale. Murdes läbi katuse; leidsid nad end keldrist, kus oU palju kui­vatatud kalu ja paar rulli lehtmäa-ni või okaspuu sisekoort, mida l i - satõiduna nälja korral tihtipeale kasutatakse. duste Akadeemia . A. 1738. kaubelda; Saadetuna oma: teenrist, jm i I 1 Eeedel, il li^taminj tc^lasi j) suusa 11 Eesti üy 19. veebi Slaalomis PUiksepail punkti lahel laskumist, f osa 40 suus^ valifitseerh l i lätlast j| sed on viii daiate andi klassi Peet^ Toivo Lai] slauiomi j| kusjuures kaks sõiita Pakase^ Võistlejal bivat kei 2,5 km ja topeltrajadl M. J{eigam| tud kerget( noores mäj dis häid e| nud tugevJ lustehnikaj Poolsadal murdmaate võistlejateij nud leeduli hoogsalt' o) lühema ra] t)hendr| sataminej analt are| võistluskj on seal Kõige jkj veteranidel klassides, : Limit leic ge käeši ningust. Murdma^ 10 km ' aasta): 1) V lend 4L04,1 Jaiigu&te 6) V . CiürI 10 km • Kiihni p maja, 'jväilj asub Kail| Haibouri nüüd pü Ühel päevj : Bäusch ju] suurenduse kordne. S( usi naise pooH Plaaniks ' ne toinauk^ de Oahus äküäst. Okiida ja jas sekre seadsid-koi 1041. a. setäsid süsteem^ See töötas konsul T)lš| kõigist EJ rika sõjall

Cite this item

APA style

(n.d.). 1977-03-01-06. Retrieved from http://www.multiculturalcanada.ca/node/687486

MLA style

"1977-03-01-06." Multicultural Canada. N.p. n.d. Web. 15 September, 2014.

Chicago/Turabian style

"1977-03-01-06." Multicultural Canada. n.d. http://www.multiculturalcanada.ca/node/687486