1979-03-13-05

Requested PDF will not display. Please use the direct link to file to launch your default PDF viewer.

Page 1
Page 1 [...]
Page 2
Page 2 [...]
Page 3
Page 3 [...]
Page 4
Page 4 [...]
Page 5
Page 5 [...]
Page 6
Page 6 [...]
Page 7
Page 7 [...]
Page 8
Page 8 [...]
Page 9
Page 9 [...]

Browse more items from Vaba Eestlane [newspaper]

Title: 1979-03-13-05

Full Text: Hr. 20 mmm 1=^ lunud kunstixiäjtustd md ise onm tööde tele.;:V IteL cai ikaikjs j » ^ , [b ;^ästimine7a foto-lÄimaart töötab Pa-insenfiiina. i l on 9 lapselast [.psdaps. ... sijõimud ja - õsmeük l&öguneb jÄapäevai, Howard Bestoraiii jagada oma ehuöõr sõprade ringid ifees lalenü lähedalt M te EESTLASTE PIIBLI biis ja 4 paevä Roö- 1979 a. Pühal Maal, feaasa Jeruusalem, Betle- )nB. Mitmed, sa-r pastor HRüdmifeu elaiimseks. Šelgir roroBto — MbntreaL ISTÄmJDÄ? ' fGmJGAIi-BIBLE m Lane, Port St täidiku reisikava. Ivenš 3R (VE) - Efesti Va-tuulutamise 61. aastä-imine algas Vancou-eesti iö)giidušte ja jumalateeaištüse" is M e r i Idrikuš. : enistu^l teenisid koos . c>ksi 'koguduse preester |Ruus, kes pidas ixieva-stpalve; „Kcdukiriku*' IValter Jaager. kes luges [luteri kog, õpetaja Tbo-keMtoH jutlus, kuiia ühendatud kog. jutlus- Proos. Orelil esines re. Beethoveni ,,Palv^ köuveri Eesti S^akoor |i taktikepi all, kuna koo- ' lataja: dr. E. Ruos bikohuseid täitis. |ga oli v Ä u d ema- jut-jakoha Matteuse. list, milles Jeesus & ^srile, mis keisrile kmi- J^Cj mis Jumalale |ga analüüsides seda kir- Hdis, et säe käib eriti Iköhtä meie kc^maal |asi mitte alistuda keis- ; anda tem^e, mis taHe laa c«3 võõra võimu, all, täpselt samuti k u i Jeesuse ajal. Keisrile i, tema pät ja kujud, te. |tgi, tema maavalitseja ja kaasajooksikud. Jeesuse }-nud aHistumiue yõõrale ^^aid pigem: võtku keiser 5 kuulub — aga jalale mis Jumalale: kuu- [traeli rahvas ja tema va-on maksev ka tänapäe-mame keisrile, kes meie on vallutanujd, tagasi mis ta sinna on toonud, kuuüub ~ sx). kõik mis eesti rahvale ja maale. [teenistus lõppes võimsalt K bümniga; mm : Eesti Kunstide Keskus oa Jäll© suurema ürituse ees, ptihapäeval, 25. märtsi toimub Tartu College*is peaaegu päevase kestvusega foto- >päev, mis oma mitmekülgsete väl­japanekutega ja te^evtisega annab paljudele vaatamiseks ja isegi kaa-saosaliseks olemise võimalust. Suurim on fotonäitu$, te on väl­japandud ligi 190 tööd, ^ osa zieist smist-valged, suurem enamus aga värvifotod. Näitusel esinevad oma töödega Enn Alfred, 'Eifiar Hein­maa, Martin Kaba^ Mati Kopa­mees, Peeter J^eyden, Martin Ma­ru, Vello Muikma, Jüri Punno, Uno Ramat, Raul Randla,'Hülar Rand-la, Harry Sildva, AiliŠuurallik, Ka­rin Vagiste, Urmas W^mpa, Nai­tma Aer, Tiit mda- ja Heli Öttas. Esmakordselt tuleb kolmel kor^ rai esitamisele R. Ramc^a ja H. Sildva uus etnograafilisiB sisuga helifilm ,,Alati meeles". • : Teistest väljapanekuist esitab Ei Alfred oma: värvilisi diapositiive Bali-Indoneesiäs 1979, E . Heinmaa aga toob diapositiividel esi^^ Etetide Keskuse tegevuskroonika. Diapositiivide demenstreerimisele võxvsä Mastajäd tuua kaasa vüs oma parimat diapositiivi, millele siis asjatundjate poolt antakse konkreetseid hinnanguid. tJhes programmis c > n U . ^ diapp^ sitivid 0 .Tteiäse j(Ä^ih^^^ da ta, jüseÄ kunst* j i i l a ^ t ja r e ^ ^ Muusikalises osas esitab 5-lilk-meline eesti kandlemängijate grupp A. Kuusi juhatusel meeleolu- ./.muus&at.;;;^^ .-V;' Näitusel kuulutatakse välja 1978. a. fotovõistluse .tagajärje^ ja 1979. uue võistluse teemad. Kuid näituse raames on ka har-jutustund, kuidas fotografeerida kaunist eesti neidu. Fotomodelli­deks on nõustunud viis rahvarõi­vais eesti neidu ja. fotosektsioohi liikmed annavad seletusi ja juhen­deid kuidas neid portreerida. Ai­nult ema kaamera tuleb kaasa ^::;wttav•/•V-v,-^^Vv ^ ^ Mmdugioö korraldajail näituse- • harrastajaid kopniadal E K K foto^ s^si<Hml juurde. Praegu on šick>ms 33 liiget, aga arvestades eestlaste suurt fotohuvi, võiks liik­meskond olla palju suurem. ,,Camera Ganada", väga maitse­ka kanada fotohuviliste ajakirja uueks toimetajaks on -^aanud eesti rohkem piiutaldrekute dekoreerijäna foii fotograafina tun­tud Naima Aer. N. Aer on siiski vä- • ga kunstipäraste fotode autor, kel- „le tööd alles eelmisel kuul olid välja^pandud Torontos peetud foto- • näitustel. ' • •TORONTOS ^ ^^^^^^^v , Piduiillkondade: reitišffiii® tÄonnad ja püksid! ; tellimisel:/ • 437^BANFORTII AVE. • Tel 463-8104 Tecjiae «usi ja parandaiüae • vsai iii< linnas koi ka suvilates mm SAN FRANCISCX) (VE) - San Fmiacisco Eesti Seltsi korraldusel toimus traditsioonüiiie E.V. aasta­päeva aktus „SÕ!iasild Kodumaale**'^puhwl pii üheks esinejaite grupiks Peetri logudiise liile Rosemarle Liniäaide' asiM .300-'^'^i'i''«'^''"* V>IUÜ c^mftsnliaat oma or ,,Loot«s'*, kelle JK* lihäälelist koori Johä- Foto: Vaba Eesitkn© NATO s e t o Ä 37-aästane Ursel Lorenze^^ dlnstega Ida-Saksamaale põgenes, tegi Lääie-Saksähiaa valitsus ma kommunistide salaluure orgasüsatsioosiL Peaprokuröri põgeiienui. Lääne-S ar- , et Lääa^SaisÄaa:v^ suse teadaanno cm piedalt s e ^ MTO s e t e l ^ l ^ ^ U ^ torehzeni põgenemisega Ida-SaksamaaM, kuna Bonii valitsus tahab näida* ta, et Läähe^aksamaa eS ole kommunistlikele spioonidele nii sooösaks tegevusväljaks nagu se- ;da:üldiseE -arvatakse,; .: ^ ning et Ui'sel Lorenzeni tegevus salakuu­lajana ja tema põgeaemin© oli NA­TO riBgkondadele Brüsselis raba­vaks üillatuseks ja kuuldavasti võt­tis ta kaasa tähtsaid salajasi doku­mente niiig praegu k äÄ NATO manöövrite Jfläanidy mis Ida^Saksam^al on tembeldatud ,,sOjaplaanid^s". r-;^^ \ ürsel Lorenzen oli,-olnud NATO tegevuses II aastat, ning töötas inglase Terence Morap'i sekretäri­na, fees d i NATO NATO sSjaliste sala. ^t ta on paljastanud suuure- 11 kahtltisalns^, [evust uuritaks®. • Ta oli ametisse as^ läbi käinud erakordselt rangest uurimissõelast ja teda pee-ti usaldusväärseks isikuks. renzen šaS.lLJFsel Lo- )a oludes kõrge 2400 dollarit kuus — ja elas luksuslikult Brüsseli pare- 'mas Ta öli. pärit Hamburgist jõukast oljid esmakoirclselt vä|^^ migtiistelmi&as s i n ^ Ta äratas oma uue kolorüdiga tähelepäatt^i^ avas^iM maastlkui^^ oma värvidega^ Neid Vöid estel eeUnIse aasta iõ-jpu!'; juba^^^ Meed märtsikMu SõpuE ka TojoBtoss©, Ikias ta sentoe ICKE)- ming on olmd Ito ISüsid®5 E. EubefTgÜt, .M^ erinevad ta liued tööd temaatili-selit eelrnisitest, peamiselt kuuske­dega talyeanaastlkest, ta seletab, et neis on rohkem valgiišt, päik­sepaistet spirjtuaaliseffna esiletoo­miseks maa materiaalsfuse stiii-tes. See ikahe elsmendi isuhe ole­vat uutes töödes kalheiksa; te vastu taevalaotuse ikasüiks. Talle on |nsi)iratslooni andnud Marie XJntteri tauletus, • ,,KbjpniHieik'', kus feülmuvad sõdurid otse hin-gestusid valniseks väeüksiuselfcs. Ta tahab oma töödesk! inimese • spirituaalset olevust üliemdus-vse; vtiaiaevaga.::. Eiiberg ütleb, et Torontos pole s e l l ^ e teemagruipp! ikuuluvaid töid einne näitusel esitatud. Onia senise loominguga 6n Eu-berg Montreali Äedal lasuvale Lättemäele andniid teaitud müstl-fikatsioorii, ikus tai" loodusilniin-guis on näinud endeid ja sümboo­likat. Võiks arvata nagu valmiks ta looming aniULlt seaä. Ta ise se­letab siiski, eft ta ei maali ainiilt Lättemäel, vaid 'käib 'ka Laüreii-tian ja lähedal asuvoos Ühendrii­kide mägedes. Ta on oma: maas^ tikke püüdnud alati looduses te^ ha. Ta ütleb, ©t ikunstnikünar peab ta isegi Mlmetama, et ifcülmut^ tud pilti saada, sellega on looja nagu i ^ saanud osaOss loodavast, eihikiki see on talle soni $5õhjüsta-hud 17 V Kui - taevast tuleb värvida^ siis pea<b see soojus öHema. seespidine. Valjaspoolsat temperatuuri peab ta looimisel soodsaks, kui see on ^ 1 ikraad C, ikuid oma osa tähen­davad ka õSiuniisite ^ilkumir ja päikesega olid seo-tud kodumaised maastikud. Nüüdseis päikesest suuremate, arenedes nagu Miskaks päike enesest val-gtisi vMjalCuigi pintsli jälgi po­le näha, annab see menetlus su­lava harmoonilise (üleminiku vor­mi. Taevavalguse all on maaÄ metsade ja puudega,, mis sümbo­liseerib materiaalset. Kuid taeva­laotus^ . on pearõhk., •Lo0ja,©n©s© nas, mis asub San Franciscost 20 müli ida pool. Viimastel aastatel on sama koikfeutulek toimunud suur-limnast 25 miüi lõunas Sasa Mateos. Näib, et rahvale meeldib asi&oha muutmine, mis ühel aastal vähen­dab ühe — teisel aastal teise ini­meste grupi sõiduivaeva kokkiisaa^ mise punkti. Berkeley Soome Maj­ja oli kogunenud üle 250-ne inime­se. •.-. , . . Avasõna ütle® S.F.E.S. esimees, Leo Keerberg, mülele järgnes pai-veteenistus abipraost Karl Lippin-gult. Aktuse kõne pidas S.FE.S. sekretär Peeter Grurier. Viimane rõhuta, et rahvusliku tegevus© hu­vides ja tulevikule mõeldes meie peaksime oma seisukohti muutma ning rohkem rõhku panema kak-sikkeelsusele rahyusl&-seltskoridli-ku tegevuse organiseerimisel. Mõt­tele praktüist eeskuju ^des ta esi­tas oma kõne teistkordselt inglise fceeles.;',-^ laituste raames ERKtt esin­daja Põhja-Kalifomias Heino Jõgis andis üle Eesti Rahvuskomitee ja selle esimehe Joh. Simonsoni soo­vid San Francisco piirkonna eest­lastele. Vabadussõjast osavõtjaid oli kohal kümmekond, kes said rinda valge l i l l i tHitlasi teatati, et nie austame ka feõiM teisv^^^k^ võidelnud Eesti Icodupinha eest. Püsti tõusis suur arv mehi* kes said tugeva aplausi. S,F.E.S. juha­tus 1978/79 tõenäolikult alustas uue traditsiooni seles eestlaste elamis-piirkonnas^ Eeskavalises osas S.F. Segakoor Paul Maidre taktikepi all esitas kolm laulu. Aino Gutmani, Malle Williams'! ja Üimitri Dzjumas'i trio Valfried Gutman'i klaverisaa­tel esitas S, Mühlmahn'i ,,Mmu isa majakene". Äi)Iaus oli tugev. Olgu riiainitud, et Dimitri on rahvuselt kreeklane, kuid laulis sulas eesti keeles. Klaverisoolodega esinesid Paul Zawiisld ja^^^Ä Gruner. Muusika üiiopiiliane m^^sosopi^ Pamela Veidemann laulis pi^antsü-se keeles kaks ooperi aariat. Aktusele järghese köosviibiniine rikkaliku Milmalauaga, valmista­tud eesti perenaiste; poQilt. Marie ^dötsl Äkcideeiiiici STOKHOLM (EPL) - Rootsi Akadeemia (Svenska Academiii) alaline sekretär Lars GyÜenste© teatab kirjas hUjuti 95-aästa sünni­päeva tähistanud eesti suurele luu» letajatarile, Marie ünderilej e$ Akademia on otsustanud talle mää­rata 60.000-kröonise (ca 15.000-doi-larise) stipendiumi» Marie Under viibib Värbergi karavi haiglas. Kuigi ta liikumine 011 ta;kistatud, on ta endiselt vaim­selt ergas ja talle valmistas Rootsi Akadeemia äustuseavaldu^; suprt Endel • rist Henn lunastavalt vabastav tunnetus on seilesv et timneb ise sama kül­ma .'kui pintsli all pabefrHe pandud värv. Valgus on vaimne jõud, mi­da tuleb tunneitada, .peab ise läbi elaffnä selle jäätumise protsessi. Aastatega on E. Huberg katse^ tamlse ajast üle ssanüd 'ja valit­seb nüüd täielikult oma originaal­set tehnikat. Muidugi, oleneb pal­ju paberist, mida. tal on, «tänu hea­dele sõpradele, saada sellestiki, mida müügü pole oimas. Uute paberlsortide wal ta on saavutanud mitmeid uusi eri-topne ja tulemusi. Need on pa­remad kui tavalised a&vaarellile ; omistatavad pabeild,;:: V: JCuid ta ütleb lisaks, et oluline on k a paberi leotamine vees, kas see ön 2 min., 2 tundi,' 2 päeva voi 2 nädalat. Igaühega saadakse eriniöv kdemus. Oluline bn ka mitu paberit on valmiva töö all, kas seal on puu, metall või rest. Uusini meetod on (kasutada tina-paberlt, mis annab ilusaid efiekte. 'Ruberg ei varja oma tööviisi, aga ütleb täienduseks, et selliselt töötada võib ainult kunstnilk, kel ^ aeg-: j® raha; iieile ei tohi kunstitööd ie-hes hingeski mõtelda. Aega žtuieb õigesti . kasutada raihvusiiikuiks tööks ja kunsti arendamisei^s. E^Ginl kunstiosakon-nas, kus ta tööd on müügil, ön need leidnud •Mndami§i5, ©riti Äitus toimub 31. märtsist 2. aprillini Peetri kiriku alumises saalis. Korraadajaiks on TK Naišselts, üldikoordinaatoriks H. Kivilo, kuna A. Kivilp demonst­reerib oma filmi„Bub©rg E. Büberg seletab, et on täija pandud 6(>---80 töö jjer^ nende hulgas vähesel määral naihl^õki, peamiselt vanemast ajast, kuna uusi ipole tehtud. Tal on s i i ^ i 3iM^Ö<^ kümneiks aastaks teUirnisi ees Ja mõnegi gjna pulmadekis tellitud töö võib valmida tütre pulmadeifes.. Kui ajal on vähe tähteust tema kunstitööde valmimisel, eüs jnutai&^^Mlised tööd taevavalgu­se mõistmiseks, materiaalselt kõrgeniale tõusmiseiks, on osa te-nia el^tiõdeanusiest. Loodetavasti l^ogeitie selle teemagrupi ilu ©es- EKK on saanud eelmistele kin­gitud jamstiteostelejärjeikof^ I isaks väärtuslikike kinlfee: Vello Hiibeiilt — 1 aikvarell-joöniSj Peöter Sepalt — 2 maali, E. Valtmanilt (USA). 15 originaal karikatuuri. Kunstimuuseumi ko­gude suurus ja selle väärtus ole­neb iga eestlase panusest. Tänuga ikviteerib;EM^^ nimetatud kinke ja -tänab kinki- BMIL ikogude Tfenfider Bciy'i THÜNDER BAY (VE) --^ 61. aastapäeva t^ihistam^m^^^ lang^ Thunder Bays 3. märtsile — lu-merohkiele, 'tuisusele laupäeva c5i- .tule^,; ^• Aino Reiljani juhtimisel oli h0> telli valge saal kaunistatud rah­vusvärvidega ja! d a ^ i d olid suu­res mamusesraävariid^. Avasõ­na ütles E.: S. esimees J . Millist-var. Vabadussõja veteran K. Mitt süüifcas mälestusaÄiihlad j a ühis­lauluna, pötstiseist^, lauldi: „Mu &odu sulile tSam laulaii?' (R. Rein-i a M . SeMe järgiies palvus O. Pintm. J . I t e l m n ja L. Kim^^ laulsid ,;Püha, põline ja üllas**. K. Lätt pidas ajaikohase ja haara­va kõne, anis haaras- Vabadussõ­da, käesolevat aega. ja tuleviku väljayaatedd. E. .Koodi ja O. Pint deklameerisid ,,t?ks yana maja" (L Lember) ja „Jiitt" (L. Koidu-da). J . Mertson! ja | L. Kruppi heal ettekandelikõlas laul „Tervi-tus" (K. Tümpu), klaveril S. Põldaas. Aktuse lõppsõna ütl^ K. Puna. Aiktus lõpetati rahvus­hümniga. Järgnes meeleolurikas koosviibimine. . © Bostoni Eesti Seltsi peakoosolek toimus 11. veebruaril j a uus juha­tus valiti järgmises koosseisus: esimees Sven Roosild, abiesimees Jaak Juhansooj: sekretär Tõnu Hansman, abisekretä,r Matti Kul-lam, laekur Vaike Olvet, abilaekur Niis Attemann. s Sisseseaded, uuei||dused ja parasj-dused elumajades või ettevõtetes. Litsents nr. E 1044 • Tel. 531-4251; ..•^^ m RONCESVALLES EESTI KINNISVARA . OSTüJlfÜÜGI 'FIRMA Toronto pJirkoxmas eestlastele abiks juba aastast 1954, Meie pi^jaline praktika ja sõbralik teeninainöpa tele buvlde^^^p^ rimaks kaitseks. Kohest teenimist hr. Lüxbolmm fcelafonü PIDEV NÕUDMINE ELUMAJU Mt5t)GIKS SMDÄ! 1851 LÄWRENCE AVENUE E. Tel. 261-1 (HiMside Plaza. Brimley nurg®!) Omanik Äke Saarinei KBlk delikcitessici $mfe meilt Äri ajatud: tdsSp., kolmap. ja neljap. 9—6, reedel §—7, laip.l-^. Esmäsp. suletud. am jxaa

Cite this item

APA style

(n.d.). 1979-03-13-05. Retrieved from http://www.multiculturalcanada.ca/node/687502

MLA style

"1979-03-13-05." Multicultural Canada. N.p. n.d. Web. 23 April, 2014.

Chicago/Turabian style

"1979-03-13-05." Multicultural Canada. n.d. http://www.multiculturalcanada.ca/node/687502