1981-09-15-03

Requested PDF will not display. Please use the direct link to file to launch your default PDF viewer.

Page 1
Page 1 [...]
Page 2
Page 2 [...]
Page 3
Page 3 [...]
Page 4
Page 4 [...]
Page 5
Page 5 [...]
Page 6
Page 6 [...]
Page 7
Page 7 [...]
Page 8
Page 8 [...]

Browse more items from Vaba Eestlane [newspaper]

Title: 1981-09-15-03

Full Text: Nr. 64 Nr. M VABA EESTLANE teisipäeval, 15.. sept^^ 'Tuesday, September 15,1981 mka neutronipommi |ud Lääne-EnroQpas [;ntsiku jlme. Nagu lüüd suuri r a l ^ eesft iede sdsukohad ja |'riga imetikud ning -lõpuks lõppjäreldu-tdu huvide teenimi- &ks nii ohtlik ja se-llik kontrolli all hoi-laailma ajakirjandus Ima suurest vaimus-loni edasi endmisel Jüt naiivsusest ei ai- Ide tegelaste propa-jhtlikultj või suurest teele viiduna teenj° smärke. feiteks siin O B äsja Juiiud lugu, kus pea-» |untud ajaloolane ja ringides kõrgelt Thompson, kes O E tekkinud tuuma- Jdeerimise ideoloogi-punud kuul tehti E . |e austav ülesanne, |elevisioonI saatejaa-ettekandega teemal, [luroopa desarmeeri-» E. P. Thompson ILU vastu, kuid tema ktati viimasel hetkel lor Sir lan Tretho- [ühistamise põhjuse [elleks liiga kontro= seda BBC kaude edasi anda. olid aga ootamatult |ed inglise ajakirjan-kõik suuremad aja- E. P. Thompson! fda mitte kokkuvõe- ^apaistvalt ning pi- I,lindi isegi nii kau^ jsoniga tehti inter-jHti temalt pikki ari sisukohtade põhjali-eks. siis see paljarek- |»nne ja mida propa-lompson? Ei midagi ; ^ne-Euroopa relvas- ^nist ja ühekülgset Thompsoni teooria f: üldise desarmeeri- [imiseks ja selle ees-riisks tuleb ise ha-les oma relvastust tui kõik Lääne-EU" Jjile liikumisega ühi-litab Euroopa rahu-ka N. Liidule ja |roopa riikidele, kes lalt poolt hakkama Itr vähendama, mis desarmeerimisele, akadeemik E. P. litab, et N . Liit ei ekspansionistlikira |t jõudu. Isegi Afga-rimine ei suuda kõs- I Thompsoni veendu-jiit on ainult kaitse- Iköitseb oma praegu-te. lad tunduvad era- [fitena ja jääb aru- 5das üldise kuulsuse Mane selliseid mõt-titada ja neid teistele lid E. ?, Thoirpso- [estel on palju toeta-kaaslasi ning nende leva propaganda tu- Kkindlali. tKe»ooV?e ideed on tekitanud robleenie Ingll^maä^ laa, HollandK Kfee- Taani r.]it ustele pärane ,.rahmükümi- |j-idevalt süvenemise rjär^ lk. 3V )n. aga Saksamaagi lastast • kehtestanud knäit. viisanõudc sis- ,as'tuvõimisel. Tääb Karsi-eestlaste soov suhtes läheb raide |iga, lisame, sest meil imalakartlikkudc ;ni-stat tagasi avati To-lÜhisDannas .-irve nr. [•2sti Abistamise Fon-: siuures^ summad olid Isutamiscks CL'sth,t2 Kanadasse, kuid see |us teatas asti K:^n:kia liameti keddnva <^ei- Neid. kes aea taha-;, .vtusega ahislncla Tür-. isi igapäevades elus,: k ühendus^^c tjh ^pan-; 11 a k i r j u t a n ü . i rt f 0 r 1.1 e e - ; olukorra Sl. - Aarand Roos il Akadeemik ¥eile Hubel vestleb @mm' sr^uijeesf s^^kendyskynsfuike 19. ja 20. sept. dr. R. 921-7777 Euroopareisilt: tuli Torontosse tagasi Vello Hulbel, kes. läbi Taassi ja, Rootsi §õitis Soome; HelsEUgSs •pee- 26. ja 27. septembril tavale ülemaailmsele rakenduskunstnike konverentsile DESIGN '81. Konverents toimus 29. juulist 8. au-dr. R. Pahapill, teS. 921-7777 gnüstini Helsingis väljasõitudega Tamperesse, Lahtisse ja teistesse kohtadesse, kus tutvuti soome rakendus­kunsti mitmekülgse.floomisngiuigai. V. Hiiljel, Kanada akadeemik Ja Ontario Art GolIege'i õppejõud esindas komverentsil oma kooli. H. KIRIK ^üsurance Agency 23 WES^fMORE Dr, Süite 21© Rexdale, Ont. M9V 3Y7 . Tel. 745-4622 V. Hubel seletab, et konverents toimus Helsingis Alvar Aalto ku^ jundatud Finlandia hallis. Osavõt­jaid oli ülemaailmselt 1500> nende hulgas' kümmekond kanadalast. Kuigi kongress peeti Helsingis, kü­lastati ka Lahtit ja Tamperet, kus on suured mööblitööstused. Soom­lastel on. oma metsad, mida töör deldakse vabrikuis- kuni eksportee-ritakse yäga maitseka ja hinnatud mööblina välisriikidesse. Soome puidutehnoloogia on kõrgeklassili­ne, samuti nagu soome klaasitööt-ius. Kujunduse ossis osi Kanada jõudnud põhiliselt sama kaugele kui soomlased, aga ' soomlased . on ees seMe tööstuslikes produkt- ^v|v2 'SEOonis.. •» Kongressi kõrval demonstreeri- (Algus lk. 2) On omaette kurioosumiks, et ajakirjandus nende veidrate mõte­te propageerimisele nii energiliselt kaasa aitab. Kui ^ee ajalehtede aktsioon toimub „erinevate ideede sid soomlased oma rakenduskuns-leyitamise sildi all demokraatlikus.tilist loomingut mitmel viisil. Nii ühiskonnas", siis'^ on sün. tegemist viidi konverentsist osavõtjad raud-vale arusaamisega, kuna E. P. teerongiga Lahtisse, kusjuures Thompsoni: ja t;emataoliste seisu- rong oli nii kokku seatud^ et oli kohad teenivad ainult kommunist- võimahk tutvuda kõigi ' soome leke riikide propagandat transportvahendite: sisekujunduslike suundadega. Samuti tehti tutvumis-reise laevadele, kus jälle on soo- Nüüd hakkab järk-Järgult selgu- me sisearhitektid saavutanud imet-raa, et president Ronald Reagäui lemapanevat omapärast väljendus-valimiskampaania ajal antud luba- laadi, duši ei ole nii lihtne ja kerge praktiliselt rakendada kui neid sõ­nades väljendati. Presidendi suure­maks dilemmaks on lubadused, mis on põhiliselt niivõrd vastuolu­lised, et neid on raske kooskõlla Sellel ilmnes soome kujunduskuns-viia — nimelt riigi eelarve tasa- ti erilaadsus nagu näitusel ,,300 kaalustamine 1984. aastaks ning aastat soome klaasi", soome saun riigikaitseliste kulutuste tohutu jt. Riihimäel toimus sealses klaasi-suurendamine. 1 Mõlemad Inbadu- tsentrumis näitus ,,110 aastat Fa-sed lõikavad teravalt ükiteiscle sis^ kenduskunsti", Tapio Wirkkala, VELLO HUBEL duskunst on soomlasile nagu säi­lumise küsimus, mis viib nende maa saadusi maailmaturgudele. Need on olnud soomlastele traditsi- I oonilised põhimaterjalid, mis on 5 olnud suunaandvad V. Hubel arvab, et võimalused ^ ta idee rakendamiseks peaksid sel­guma tuleva, aasta jaanuaris. Soome riik annaks muidugi hea meelega ahij kuna see;osn Mende^ toodete edutamiseks. Teised riigid maksaksid oma sti­pendiaatidele. Kuna Soome on as/ jast huvitatud, võttis Ilmari Tapio-vaara selle idee kiiresti üles ja te­da toetas ka T. Laakso. , Kokkuvõttes leiab V. Hubel, et konverents oli hästi korraldatud, ettekanded puudutasid kultuuri ja kujunduskunsti. Eriti head ette­kanded olid jaapanlastelt ja soom­lastelt, kes on mõistnud oma kul­tuuri siduda kujündusloominRUga. Konverentsi kõrval oli aega tä-helepanekuiks ka Helsingis. Ta jälgis Temppeli- Aukios dzäzzkont-serti, vaatles näitust soome moe- ^ , , , T r . » •• ^ i -r^ ^ . ir^ i ..i . , , loomingust, kus esitati nelja aasta- ^^^"^ '""^""^ KillamaiigBdele. Endel Ruberg eesh rahvuskangelase aera balletivormis hea muusikaga, 'P".'"- '^''''^ Eestlane külastas soome rahvatantsupidus - -—•——^—• '.^ . • . •—-—.• . —../ " ' • ' -———- tust. Sõi alati kuiva, varem valmis küpsetatud leiba, imetles inimeste ei Veelgi laiemalt tutvustati kon» i,.,, ^ , i ^ „ 5„ „ : r f , • . ^ ^ u - armastust ja tundis kahju, ©estl keele Oppe verentsi raames soome raken- f ^ ^ P ^ ^ ^ tekkis roh- j^^j „ägi õhul teismelisi poisse ja ma^&rlaVtdfi^ verentsi raames soome raken- y.^^^^ ^^^^^^^ soomlastega, kes teda tüdrukuid tänavail veidi ronbiim i ™«T®»^^"€8e duskunsti alasid väliskülalistele H n m i . c p n a i..ha v^h.^^n,o ^;;wa. ^^'^"^"^^ tänavail veicli joobunui-jjooldd Kirikutel MqciiSmanQ Olles väga rahul hiljuti Sydneys LONDON— Päästearmee õn lah- V. Hubel .ütleb, et tutvumise „äih olevat ^^^ia antud väikelaste eesti keele kunud Kirikute Maailmanõukogust, kõrval ta tegi konverentsil ette- ^^^^ S^^LTm^^ ^^^^^^ "^pime eesti keelt" andis Põhjuseks on, et Kirikute Maaüma-paneku kasutada järgmist suve ^''l'^^^^ rasfeie s^^^^^^^^ ^S Walesi osariigi haridusminis- nõukogu toetab pidevalt Lõuna-rahvusvahelise kujunduskooli ^^J^" T&s\^eie sojaKahjutasude ^ . A.*«n UUSKUnsu aiasiO vauSKUiailSieae U õ i m W n f l inha knKf^ omn tiiva- . ^ " w « , « x . , v - . . w j ^ v - u . i »x 30-40 rakenduskunsti näif«seL 'g^^^^^ ^ ' ^ " '"'"^^^^ külitavat. Kliid üldiselt alla võtsid. Helsingi päris mõnus linn, eriti suvel. maksmiseks, jätkavad tööd vene- teerium multikultuurilise hariduse Aafrika partisanüiikumist, mis organiseerimiseks Soomes. ia^lo^^Siele''^ÖonTSsed^^ summadest seekordse toetuse Aust- nõrgendab päästearmee mittepolii-se ning on tekitanud suuri vastu- tuntud soome rakenduskunstniku Selle ettepaneku eel oli juba mõnel tööstusi ja viivad toitu. Ka vene ^^^^^^ ^^^ti Seltsile Liidule. $5525 tuist positsiooni. Kirikute Maaüma-olusid kaitseminister Kaspar Wein- näitus. Sinna viidi konverentsi kü- määral eeltöid tehtud eelmisel su- turiste liigub Soomes, kus nad pä- m^^rati eesti keele õppematerjali- nõukogu on aastaid toetanud muu-bergeri ja eelarve direktori David lalised bussidega, kuid helikopteri- vel toimunud Helsingi külastami- ranisilmii vaatavad soomlaste jõu- koostamiseks eesti keelt mitte hulgas Namübia iseseisvuse; eest Stockmani vahel,- kes mõlemad ga lendas kohale avamiseks Soome se puhul, puutudes kokku soome kust. Soomest jäid tõesti head kõnelevatele keskkooliealistele või võitlevat ^ Swapot ja Lõuna-Aafri-kaitsevad energiliselt, oma huvisid president Urho Kekkonen. T. rakenduskunsti ülikooli rektori muljed, kuigi ilmad polnud eriti vanematele õpilastele. Ministee- kas keelatud mustade organisatsi-ja seisukohti ning Ütsuvad saada Wirkkala on 67-aastane kujundus- Torsten Laaksoga, kellega nad olid head/olid^ p rium määras projekti koordinaato- ooni Aafrika Rahvuskongressi. nendele presidendi toetust. kunstnik. saanud headeks sõpradeks. T. Helsingi kõrval võlus teda Lahti "ks haridusteadlase mag."Tiiu Sa- Päästearmee arvates on Kirikute Otsade kokkuviimist suurendab ^^^^ oli seHise ideega nõus Ja oma spordikeskuse Ja kolme hüp- lasoo, kes on ka AES Liidu kui- Maailmanõukogu sekkumine neisse veel president Reagani programm ^^^^ graafika, vormi ja koos hakati mõtet laiendama. Sei pemäega, kus suvelgi tehakse suu- t"uri- ja rahvusliku kasvatuse ala asjadesse lüalt poliitiline. Päästc-raaksude vähendamiseks mis tõm- struktuuri näitused Ateneumi insti- line neljanädalaline kursus toimuks sahüppeid maandudes märjale juhataja. Toimetus asub peatselt ^armee rahvusvahelise keskuse esin-, bab riigikassast järgmise viie aasta ^""^^ muuseumis. suvel kas Helsingis või Lahtis ja plastmassile. Lahti on õhuline ilus tööle, kuna projekt peab valmis daja ütles Londonis, et lahkumisest Jooksul välja 732 miljardit dollarit, Kuid igal sammul võis märgata oleks mõeldud andekamaile kujun- linn suurte puidutööstustega. Laak- saama veel käesoleval aastal. Ka- hoolimata jätkab päästearmee mis on isegi Ühendriikide suurte soome kujunduskunsti - loomingut dusõpilasile ülemaailmselt. Just so soovitas seda valida üheks või- vas on koostada üksteist täienda- koostööd kirikute ökumeenüise lii-rahade juures t<ihutu summa. Rea- ^^^^^^^^"^^^^J™^^^-^"^ Hubel lei- Soomel on palju eriomadusi kui- malikuks tuleval aastal korraldata- vad kirjalikke ning kuulatavaid kumisega. Otsus lahkumiseks tehti gan on katsunud küll seda puudu- ®^ sisukad päevad, tuurilises rakenduskunstis. Kujun- vaks koolilinnaks, jääld kärpida valitsuse kulude vä-ev- Estienne töör lasti Eesti Päevad j€i XXIV Eesti Mängud Austraalias Jõulu esimesel pi^hal algavad Melbourne'is XL Eesti Päevad ja hendamisega, ^ kuid see näpistamis-poliitika on esialgu kokku hoidnud 35 miljardit dollarit, mis viie aas­tase ajavahemiku kestel ulatub „ainnit« 250 miljardi dollarile. Ja ^csjatakse UUS võimlemisrühm ainult eesti kui võtta arvesse, et Reagan lubas i ^ g l ^ l^ riigikaitselisi kulutusi suurendada seitsme protsendi võrra aastas, siis Kalev-Estienne naisvõimlejad, kes hiljuti näitasid oma kõrget taset ^XIV Eesti Mängud Austraalias, on selge ja arusaadav, et Valge iseseisval esinemisel juunikuus St. Lawrence Cehtre teatrilaval ja Ml- Reedel, 25. detsembril on Eesti Ma- Maja kohale hakkavad koguma jem kordüsesinemisel Seedrioru vabaõhulaval, CNE'l Ja mitmetes tele- jas informatsioombüroo avatud, paksud murepilyed. visiooni programmides, alustavad 14 septembril uue ja töörohke te= Laupäeval, 26. detsembril on korv- Majandusteadlaste kalkulatsioo- gevusaastaga. ja võrkpallivõistlused, keskpäeval nid on väga loogilised: presidendi ; . . . , XXIV Eesti Mängude avamine ja poolt seatud eesmärkide saavuta- ettevalmistus Euroopa Möödunud Eesti Päevade ajal tu- ghtui .sõprusõhtu. Pühapäeval, 27. miseks või nendele ligilähedale ''f''',"^'' toimub jargnjisel ke- i ümsiks üldine langus eesti võim- dets. on ennelõunat rahvatantsijate jõudmiseks, tuleks maksude vä- ^^^el. SeUel reisd näidatakse pea- lemiruhmade tegevuses. SeUe jg võimlejate proov, näitused, pea-hendamisest-^ aamata Jäänud tulu- ^^^^^^ Kalev-Estienne eesti stüüs probleemi käsitamiseks korraldab 1^15,^,^ ^.^^^^ jumalateenistus ja de kompenseerimiseks valitsuse rütmilist võimlemist, vastandina Kalev-Estienne 20. septembril parast seda XI Eesti Päevade väljaminekuid veelgi vähendada ja võistlusvõimlemisele, mida aren- laudkonna vesüuse teemal „Eesti ^^^^^^ ^^^^^.^^ õhtupoolikul näi-r5! oiUaif«Pip nlanPPritfnd kulutusi hatakse Kanada spordiorgamsatsi- naisvo.imlemise suunad!'* tuste avamine ja õhtiü Eesti Majas (kassetid või heliplaadid) materja- Dresdenis, kus Kirikute Maaüma^ le, mis võimaldaksid ka iseseisvat nõukogu keskkomitee õli parajasti õppimist. . MK. koos. ESTLAN Maksab Kanadas: $38.— $21.— $11.— k l K l P O 8 T I GA laspool KanDdalii $42.— $23.^ $12.— riigikaitsele planeeritud kärpida. Sotsiaalkindlustuse kulu- ronide kaudu, tusi on raske veelgi koondada, ku­na Kongress ei anna selleks vasta­vat nõusolekut, samuti vÕib see saatuslikuks kujuneda vabariiklas­te parteile järgmistel valimistel. Jääb üle hakata operatsiooninoaga Kavatsetav Euroopa reis haaral) ka mitmeid rahvusvahelisi võim-lemispidustusi, kus Kalev-Esti­enne treenerid Ja Evelyn Koop esinevad loengutega. Sellel vestlusel arutatakse meie üllatuste õhtu, mille sisu kohta po-naisvõimlemises esinevaid õega- seni informatsiooni antud, tiivseid nähteid, nagu üldine hu- Esmaspäeval, 28. dets. on enne-vipuudiis eesti noorte hulgas, se- lõunat kooride proov ja korv- ning garühmade tekkimine jne. •võrkpallivõistlused, - keskpäeval Eesti Majas kooride vastuvõtt, pea-ÜSA- s: $67— $35.50 $18.50 Juba selle aasta novembrikuus Vestluse probleemiks on kuidas lelõunat •rahvusliku kasvatuse lõikeid tegema riigikaitselisest eel- on ette nähtud võimlemispidustu- leida tänapäeva nõuetele vastavaid kongress ja õhtul teatriõhtu Kaiia-arvest, mis ongi praegp akuutselt sed:Toro:itos, mis kulmineeruvad teid meie naisvõimlemise edutami- da Eesti Teater esitab dramatisee-päevakorrale kerkinud. ühise Kalsv-Estienne^r&vMalmötüd- seks ja kuidas paremini kasutada ringu A. Gailiti Leegitsevast sü- Kaitseminister Weinfeergeri ja rukute esinemisega Minl^lBj; audi- naisvõimlemist eestluse huvides, damest"'ja muusikalis-sõnalise pöi-eelarve direktori Stockmani esime- tooriumisj Peale selle annavad mõ- Vestluse paneelist on palutud osa miku A. Gailiti tööst „Me tõuseme ne kohtumine tekkinud probleemi- lemad rühmad rea demonstratsioo- võtma Torontos elunevaid võimle- jälle'', dele lahenduse otsimiseks lõppes ne ja loenguid eesti naisvõimlemi- misjuhte. teataval määral Stockmani võidu- se õpetajatele. .•:.:$6i.— .v::$33.— $17.— LENNUPOSTIGA filemere-maadesse: istas $76.--, poolaastas $38.—» veerandaastas $29^ Aadresslmuudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 50 centä lanada aadressidele palume märkida MPOSTAL CODE" ja USA aadressidele ,iZIP CODE" Pangatshekk või rahakaart kirjutada; Pree Estonian Publishers nimele. ga, kuna kaalumisele on voetud Teisipäeval on jälle kooride Ühe ettevalmistava sammuna proov, kergejõustiku võistlused, 1984. aasta ülemaailmseteks näitused ja rahvatantsijate ning Eesti Päevadeks - kutsub Kalev- naisvõimlejate esinemine. Kolma- Estienne eilu - võimlemisrühma päeval, 30. detsembril korv- ja ainult eesti lastele. võrkpalli finaalid, näitused, laste- See rühm harjutab igal laupäeval peo proov ja lastepidu ning õhtul kell 13.00—15.00 HUDSON PUBLIC laulupidu. Viimaseks pidustuste Pentagoni eelarve kärpimine 30 liii!lllillllll!iUlillilllllllllilli!llllllllllliilllillillillillllllil kuni 40 miljardi dollari vÕrra. S^Ai j/WÄKW Ohus on isegi sellised suured pro- S\ÄÄI^il^ grammid nagu MX tüüpi raketti- M A A L I D MÜÜGIL suures valikus, de uute baaside rajamine ning B-1 Helistage ette 225-5595. tüüpi pommilennuki ja F-18 võit- . ,^,1 .. , luslennuki produktsiooni andmine, 390 Princess Ave., WiUowdale SCHOOLI võimlas, Mt. Pleasant ja Päevaks on jäetud koosolekud, va- Milles suunas Reaeani majan- lIlllllllllinilllllSliniliinmisnniHinnillllllllllllülllul Davisville ümbruses. Kõik nais-^^^-^^^^ta jumalateenistus ja aasta-duspoliitika hakkab arenema, see võimlemisrühmad alustavad oma ^^^^^^"^^^«11 Kava kohaselt on peaks selguma juba lähemate nä- tud suurejoonelisi lubadusi. Kusa- tegevust registreerimisega 14. sep- Pidustus laiaulatuslik ja sisurohke. daiate jooksul. Nii palju on siiski gilt tuleb hakata pigistama ja nä- tembril kell 18.00-20.00 Glenview . Joba välja kristalliseerunud, et pistama,'et „ot§i« kiaidagi kokku Ave. Public School võimlas 401 Värskemad uudised loete president ei saa rakendada kõik! vMa, RoseweU Ave, Avenue Ed. ja Law- ^^y^BA EESTLASEST" vaMmiskampaania ajal lahkelt m--. AMI rence ümbruses. , Postal Stn. C, Toronte 3 , Ont. M6J 3M7 Palun mulle saata VABA EESTLAI® S!>stak3 / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates „ -"^ _ . _. 19 - - . Tellimise katteks lisan $ siiijuureBi rahas / tshekiga./ rahakaardiga. (Raha saata aiaralt ^htkirjaa). Nimi „

Cite this item

APA style

(n.d.). 1981-09-15-03. Retrieved from http://www.multiculturalcanada.ca/node/687583

MLA style

"1981-09-15-03." Multicultural Canada. N.p. n.d. Web. 27 November, 2014.

Chicago/Turabian style

"1981-09-15-03." Multicultural Canada. n.d. http://www.multiculturalcanada.ca/node/687583